Muud lood
21.09.17

Lambic, Kriek, Framboise ja Geuze – mis need veel on?

IPA’d on mõrud. Stout’id ja Porter’id on magusad ja neid on üle keskmise raske juua. Pilsnerid on lihtsad ja Ale’d on nagu IPA’d….kuid mitte nii mõrud. Lihtne. Aga mis on Lambic, Gueuze ja Kriek? Avasime raamatu ja tegime veidike märkmeid.


Lambic

Ajalugu

Lambic meetodil pruuliti õlut sadu või isegi tuhandeid aastaid tagasi. Lambicu nimi on pärit Lembeekist, väikesest külast Payottenlandis, kust said alguse maailma esimesed Lambicu pruulijad.

Pruulimine

Lambicuid on alati pruulitud koos nisuga ja tänapäeval on lausa reglementeeritud nõue pruulida märjukest vähemalt 30% nisuga. Kui enamus pruule vajab pruulimiseks värskeid humalaid, siis lambicu puhul eelistatakse pigem vana humalat. See tuleb sellest, et antud joogis ei soovita välja tuua mitte humalatega kaasnevat mõrusust vaid hoopis lambicutele omast hapusust.

Lambicu pruulimisel valatakse kääritamata vedelik jahutuspanni, mis on tavaliselt terve pruulikoja suurune ja asetseb pruulikoja lae all. Kui tavaliselt kardetakse, et õllesse võib pruulimise käigus sattuda putukaid, mustust ja muud sodi, siis lambicu jaoks on see vaat et kohustuslik. See annab võimaluse spontaansele maitsestamisele ja muudab iga lambicu ainulaadseks elamuseks pudelis.

Peale ööd jahutuspannil, valatakse lambic vanasse puidust vaati. See lisab pruulile järjekordse ettearvamatu maitsenurga.

Eripära

Lambicute kääritus toimub spontaanselt ehk pidevalt. Iga laar läbib küll identse tootmisprotsessi, kuid toodab peaaegu et alati erineva tulemuse. See tuleneb sellest, et ühes vedelikus leidub nii palju erinevaid maitseid ja baktereid.

Alla aasta tammevaadis seisnud lambicut nimetatakse jonge lambic ehk nooreks lambicuks ja see meenutab maitselt pigem kodust siidrit kui õlut. Üle aasta ja rohkem seisnud lambicut nimetatakse oude lambic ehk vanaks lambic-uks, mis on aja möödudes muutunud pehmemaks, magusamaks ja puuviljasemaks.

Üks õige lambic sobib suurepäraselt soolaste toitudega ja täiustab just teravaid maitseid.


Gueuze

Ajalugu

Mitte keegi ei tea kust tuleb nimi Gueuze. Kuid me teame, et seda hääldatakse kui göös ja see sünnib noore lambicu ja vana lambicu kokku valamisel.

Pruulimine

Gueuze kombineerib vana ja uue lambicu parimad omadused ning loob selle käigus midagi täiesti uut. Gueuze pruulimine on sama keeruline kui viski või veini valmistamine, kuna igal segunemisel võidab kas vana lambic või alles käärimisprotsessis olev noor lambic. Kõik oleneb kahe lambicu kontsentratsioonist, mis võib varieeruda lausa 70% ulatuses.

Traditsiooniliselt on Gueuze happeline ja kibe, kuid rahva tungival nõudmisel on paljud tänapäeva pruulikojad lisanud hapule märjukesele ka suhkrut, mis rikub küll originaalse maitse kuid on enamus joojatele vastuvõetavam.

Eripära

Õige Gueuze tunned ära etiketil oleva märke “refermentation in the bottle” järgi ning selle põhjas on alati ka veidike setet. Gueuze on nagu hea šampanja, mida tuleb serveerida jahedalt aga mitte jääkülmalt. Liiga madal temperatuur kaotab õlles olevad maitsed ja röövib suurema osa elamusest. Gueuze sobib ideaalselt mereandide ja juustu kõrvale.

Gueuze ei ole iga inimese “cup of tea”, kuid kui sulle meeldivad kuivad, hapud ja värskendavad õlled, siis lase sel kindlalt hea maitsta.


Puuviljased lambicud

Ajalugu

Puuviljased lambicud sündisid tänu juhusele. See juhus aga ei olnud midagi innovaatilist ja uut, kuna puuviljadega jooke oldi tolleks hetkeks pruulitud juba aastasadu.

Täpsemalt otsisid Belgia õllepruulijad uusi maitseid ja eksperimenteerisid paljude erinevate retseptidega. Üheks nendest juhtus olema ka vanade kirsside ja vaarikate lisamine hapule lambic ja gueuze õlledele. See andiski maailmale puuviljased lambicud kriek’i ja framboise’i.

Pruulimine

Kõigepealt pannakse noor lambic eraldi sherry, viski ja konjaki, chardonnay või riesling`u tammevaatidesse umbes neljaks kuuks kuni pooleks aastaks koos kirssidega küpsema. See annab tulemuseks kirsiõlle ehk kriek`i. Mida kauem puuviljane lambic kääritab, seda kuivem, puuviljasem ja mõrum märjuke tuleb ning enne poeriiulitele jõudmist läbib õlu vähemalt kolm kääritust:

 – õllekääritus
 – puuviljakääritus
 – kääritus pudelis.

Eripära

See puuviljadega maitsestatud õlu tantsib osavalt õlle ja veini piiril. Ta on huvitav vaheldus humalasest õllest ja hapukast lambicust ning selle tegemisel on kasutatud lisaks kirssidele ja vaarikatele ka maasikaid, mustikaid, murakaid, punaseid sõstraid, virsikuid ja astelpaju. Kõik puuviljased lambicud varieeruvad kanguse poolest vahemikus 5–7% vol.

Puuviljased lambicud on sobivad eriti hästi šokolaadi, juustukoogi ja pagaritoodete kõrvale. Kuigi, ei soovitata seda tarbida koos puuviljadega.

*Pilt on illustreeriv.